Värvitud vs. roostevaba korsten: ohutuskaugus | Kaminakoda® - Kaminakoda
Korstnad Vilpra plekk katuse lahendus 2018 1

Värvitud korsten vs. roostevaba korsten: miks ohutuskaugus on erinev?

Värvitud korsten vs. roostevaba korsten: miks ohutuskaugus on erinev?

Pulbervärvitud moodulkorsten on kaasaegses sisekujunduses ja arhitektuuris väga populaarne valik – olgu selleks mattmust korsten elutoas või katusekattega sobituv hall, punane või pruun korsten hoone välisosal.


Paljud majaomanikud ja vahel ka ehitajad eeldavad aga automaatselt, et värvitud korstnal on täpselt samad paigaldusreeglid ja ohutuskaugused nagu läikival, värvimata roostevabal korstnal. Tegelikult see nii ei ole.


Vilpra tehase ja Akadeemia tehnilisel koolitusel tutvustatud laborimõõtmised näitavad selgelt, kuidas väliskesta pinnakate mõjutab soojusülekannet ning miks võib värvitud korsten (sõltumata valitud värvitoonist) vajada kaks korda suuremat ohutuskaugust põlevmaterjalidest.

1. Füüsika lihtsas keeles: miks värvitud pind rohkem soojust kiirgab?

Soojus kandub korstna välispinnalt ümbritsevatele konstruktsioonidele (nt puitseinale, talale või laele) kolmel viisil:

  1. Soojusjuhtivus: soojuse liikumine läbi materjali enda (sisetorust läbi isolatsiooni väliskesta).
  2. Konvektsioon: soojuse kandumine liikuva õhu kaudu.
  3. Soojuskiirgus: soojuse kiirgumine pindade vahel üle õhuvahe ilma otsese kontaktita.

Läikiv, katmata roostevaba teras peegeldab soojust tagasi ja selle kiirgustegur (emissiivsus) on madal. Pulbervärviga kaetud pind (olgu see must, hall, punane või mõni muu toon) seevastu neelab ja kiirgab soojust ümbritsevatele pindadele oluliselt intensiivsemalt.

2. Vilpra laborikatsed: konkreetsed numbrid 700 °C ja 1000 °C juures

Standardi EN 1859 kohastes tuleohutuskatsetes mõõdetakse, kui kuumaks läheb korstna kõrval asuv põlevmaterjal (puitsein) kindlal kaugusel:

  • Tavapärasel töörežiimil ei tohi kõrvalasuva põlevmaterjali temperatuur ületada 85 °C (ümbritseva ruumi temperatuuril 20 °C).
  • Tahmapõlengutestis (suitsugaasi temperatuur 1000 °C 30 minuti jooksul) ei tohi põlevmaterjali temperatuur ületada 100 °C.

Vilpra koolitusel esitletud näidismõõtmised illustreerivad ilmekalt, kuidas muutuvad temperatuurid eri isolatsioonipaksuste (DW25 vs. DW50) ja pinnakatete puhul:

Katse 1: Töötemperatuur 700 °C (piirnorm kõrvalasuval materjalil ≤ 85 °C)

  • DW25 T600-G50 (värvimata roostevaba, 50 mm ohutusvahe): korstna välispinna temperatuur on 205 °C ja kõrvalasuva materjali temperatuur 61 °C.
  • DW25 T600-G100 (värvitud, 100 mm ohutusvahe): korstna välispinna temperatuur on 172 °C, kuid värvitud pinna tugevama soojuskiirguse tõttu ulatub kõrvalasuva materjali temperatuur isegi 100 mm kaugusel 78 °C-ni.
  • DW50 T600-G50 (värvitud paksema isolatsiooniga, 50 mm ohutusvahe): korstna välispinna temperatuur on vaid 106 °C ja kõrvalasuva materjali temperatuur 79 °C.

Katse 2: Tahmapõlengu režiim 1000 °C (piirnorm kõrvalasuval materjalil ≤ 100 °C)

  • DW25 T600-G50 (värvimata roostevaba, 50 mm ohutusvahe): korstna välispinna temperatuur on 312 °C ja kõrvalasuva materjali temperatuur 79 °C.
  • DW25 T600-G100 (värvitud, 100 mm ohutusvahe): korstna välispinna temperatuur on 262 °C ning kõrvalasuva materjali temperatuur tõuseb 100 mm kaugusel 99 °C-ni (piirnormi lähedale).
  • DW50 T600-G50 (värvitud paksema isolatsiooniga, 50 mm ohutusvahe): korstna välispinna temperatuur on 160 °C ja kõrvalasuva materjali temperatuur 82 °C.

Mida need numbrid praktikas näitavad?

  1. Sama 25 mm isolatsiooni (DW25) korral vajab värvitud korsten kaks korda suuremat ohutuskaugust: kui värvimata roostevaba korstna puhul jäi puidu temperatuur 50 mm kaugusel ohutule tasemele (61 °C ja 79 °C), siis värvitud korstna puhul ulatus see isegi 100 mm kaugusel piirnormi lähedale (78 °C ja tahmapõlengus 99 °C).
  2. Paksem isolatsioon (DW50) kompenseerib värvitud pinna mõju: kui valid värvitud korstna puhul paksema, 50 mm isolatsiooniga (DW50) mudeli, on selle välispinna temperatuur oluliselt madalam (106 °C vs. 172 °C) ning ohutuskauguseks võib taas olla 50 mm (G50) – sõltuvalt konkreetse toote sertifikaadist.

3. Kolm praktilist nõuannet enne värvitud korstna ostmist

  1. Ära osta korstent ainult värvitooni järgi – loe täispikka koodi: kontrolli alati, kas toote tähistuses on kirjas G50, G80 või G100. See number määrab täpselt, kui kaugel peavad asuma puitseinad, talad ja vahelae konstruktsioonid.
  2. Kitsastes oludes eelista paksemat isolatsiooni (DW50): kui soovid kindlasti värvitud korstent (nt musta, halli või punast), kuid ruumi või vahelae ava mõõtmed on piiratud, vali 25 mm asemel 50 mm isolatsiooniga süsteem (DW50). See hoiab korstna välispinna jahedamana ja võimaldab väiksemat ohutusvahet.
  3. Ära värvi roostevaba korstent ise üle: kui värvid katmata G50 klassiga roostevaba korstna objektil kuumakindla värviga üle, muudad selle soojuskiirguse omadusi ning süsteemi toimivusdeklaratsioonis (DoP) märgitud 50 mm ohutuskaugus ei pruugi enam tegelikkuses puitkonstruktsioone kaitsta.

Tutvu tehases pulbervärvitud Vilpra värvitud moodulkorstnate valikuga (saadaval erinevates RAL-toonides ning nii 25 mm kui ka 50 mm isolatsiooniga) ja leia oma majale sobivaim lahendus.


Kokkuvõte: kumb valida?

  • Värvimata roostevaba korsten on parim valik tehnoruumidesse, pööningule, šahtidesse ja kohtadesse, kus korsten jääb varjatuks ning kus soovitakse maksimaalselt kompaktset paigaldust väiksema ohutuskaugusega.
  • Tehases värvitud korsten (must, hall, punane jm RAL-toonid) on ideaalne nähtavale kohale elutuppa või katusele – kui arvestad juba planeerimisel õige ohutuskaugusega (G100) või valid paksema isolatsiooniga (DW50) mudeli.

Loe ka meie põhjalikku juhendit: Korstna ohutu paigaldus ja kasutamine: 7 kriitilist reeglit.


Soovid oma koju arhitektuuriga sobivas toonis värvitud moodulkorstent, kuid pole kindel vajalikus ohutuskauguses?
Kaminakoda® spetsialistid aitavad sul valida õige isolatsioonipaksuse ja ohutusklassiga Vilpra korstnasüsteemi ning kontrollivad läbiviikude sobivuse sinu maja projektiga.


Küsi pakkumist värvitud korstnale →

Vaata kõiki moodulkorstnaid →

Tutvu Korstnad