Kui kõrge peab korsten katusest olema? Tuuletsoonid ja halva tõmbe põhjused
Kas kamin või ahi hakkab tuulise ilmaga suitsu sisse ajama, kuigi korsten on äsja pühitud? Väga sageli ei peitu probleem mitte kütteseadmes, vaid korstnasuudme vales kõrguses või asukohas katuse suhtes.
Euroopa korstnate dimensioneerimisstandard (EN 13384-1) ja Vilpra tehnilise koolituse praktika toovad välja konkreetsed geomeetrilised reeglid, mis määravad, kas tuul aitab korstnatõmbele kaasa või surub hoopis suitsugaasid tagasi tuppa.
1. Miks korstna kõrgus ja tuul üldse tõmmet mõjutavad?
Loomuliku tõmbega korstnas tekib liikumine tänu sooja suitsugaasi ja külmema välisõhu tiheduse erinevusele. Mida suurem on korstna efektiivne kõrgus (mõõdetuna ühendustoru teljest kuni korstnasuudmeni) ja temperatuuride vahe, seda tugevam on teoreetiline tõmme (PH).
Seda tõmmet vähendavad aga kaks tegurit: korstna sisetakistus (PR) ja tuule tekitatud vasturõhk (PL) korstnasuudmel:
- Soodsas tuuletsoonis on tuulerõhu vastumõju PL = 0 Pa – tuul liigub suudmest vabalt üle ega takista suitsu väljumist.
- Ebasoodsas tuuletsoonis (tuule survetsoonis) tekib katuse või lähedal asuvate takistuste taha õhukeeris ja ülerõhk. Arvutustes lisab see korstnale vasturõhu 25 Pa sisemaal ja 40 Pa rannikualadel. See võib täielikult nullida madala korstna tõmbe.
2. Põhireeglid: kui kõrge peab korsten katusest olema?
Selleks et korstnasuue jääks väljapoole hoone enda tuule survetsooni, kehtivad järgmised mõõdud:
A. Korsten katuseharja lähedal (universaalne reegel)
- Korstnasuue peab ulatuma vähemalt 40 cm üle katuseharja (H ≥ 40 cm). See on kõige kindlam viis tagada soodne tuuletsoon (PL = 0 Pa) sõltumata katuse kaldest.
B. Korsten katuseharjast eemal (kalle üle 25°)
Kui korsten asub katuseharjast madalamal (H < 40 cm), sõltub soodne tsoon horisontaalsest kaugusest katusepinnani (D) ja katuse kaldest:
- Katuse kalle üle 40°: korstnasuue peab olema katusepinnast horisontaalselt vähemalt 2,30 m kaugusel (D ≥ 2,30 m). Kui vahemaa on väiksem, satub korsten ebasoodsasse tuuletsooni.
- Katuse kalle 25°–40°: kui horisontaalne kaugus katusest on alla 2,30 m, mängib rolli see, kummal pool katuseharja asub hoone värske õhu pealevooluava ning kui kaugel on korsten harjast (S):
- kui põlemisõhu võtt on harjaga samal küljel, on tsoon soodne;
- kui põlemisõhu võtt on teisel pool harja, peab korsten olema harjast vähemalt 1 m kaugusel (S > 1 m), et vältida tuule survetsooni.
C. Lamedad ja madala kaldega katused (kalle kuni 25°)
- Kuni 25° kaldega katuste puhul (sh lamekatused) asub korstnasuue üldjuhul väljaspool hoone enda tekitatud tuule survetsooni (arvestada tuleb siiski sademete, lumekihi paksuse ja tuleohutusnõuetega).
3. Naaberhooned, puud ja künkad: nähtamatu tuulelõks
Isegi kui korsten ulatub 40 cm üle oma maja harja, võib see sattuda ebasoodsasse tuuletsooni naabruses asuvate takistuste tõttu.
Korsten loetakse naaberhoone või muu takistuse (kõrged puud, järsk reljeef) mõjualas olevaks, kui on täidetud korraga kolm tingimust:
- Takistus asub korstnast 15 m raadiuses.
- Takistuse laius katab horisontaalselt üle 30° vaatenurga.
- Takistuse ülemine serv ulatub korstnasuudmest üle 10° vertikaalse nurga all kõrgemale.
Kui kõik kolm tingimust langevad kokku, tuleb korstent pikendada või arvestada projekteerimisel tuule tekitatud täiendava vasturõhuga.
4. Kolm muud põhjust, miks korstnas on halb tõmme
Kui korstna kõrgus on normikohane, tasub kontrollida veel kolme levinud tegurit:
- Õhutihe maja ja põlemisõhu puudus: kaasaegsetes A- ja B-energiaklassi majades tekitab ventilatsioon või köögikubu ruumis alarõhu (nt –4 Pa või rohkem). Kui kaminale ei ole toodud eraldi välisõhukanalit, ei jõua korsten ruumist õhku „läbi imeda“.
- Liiga madal suitsugaaside temperatuur: tänapäevased suure kasuteguriga ahjud ja kaminad annavad korstnasse jahedamaid suitsugaase. Kui korsten on liiga suure läbimõõduga või soojustamata (nt vana kivikorsten ilma voodrita), jahtub suits liiga kiiresti ja tõmme kaob.
- Liiga palju põlvi ja horisontaalseid lõike: iga 90° põlv või pikk horisontaalne ühendustoru tekitab voolutakistuse (PR), mis vähendab korstna tegelikku tõmmet.
Kas olemasolev korsten jäi liiga madalaks või on vana kivikorstna lõõr liiga suur?
Tutvu Vilpra korstnapikenduste ja roostevabade renoveerimisvoodritega (SW / SWO).
Kiire meelespea enne korstna pikendamist
- Kontrolli toestamata kõrgust: moodulkorstna pikendamisel üle katusepinna tuleb jälgida tootja paigaldusjuhendit – kui vaba kõrgus ületab lubatud piiri (sõltuvalt süsteemist tavaliselt 1,5–3 m), tuleb paigaldada katusetoed ehk vantkinnitused.
- Arvuta enne ehitamist: keerulise katusegeomeetria või rannikuala (40 Pa tuulerõhk) puhul lase teha ametlik tõmbearvutus standardi EN 13384-1 järgi.
Loe ka meie põhjalikku ülevaadet: Korstna ohutu paigaldus ja kasutamine: 7 kriitilist reeglit.
Kahtled, kas sinu planeeritav või olemasolev korsten tagab piisava tõmbe?
Saada meile maja katusejoonis või mõõdud – Kaminakoda® spetsialistid kontrollivad tuuletsoonid, arvutavad välja vajaliku korstna kõrguse ja läbimõõdu ning pakuvad sobiva Vilpra lahenduse koos kinnitustarvikutega.