Korstna läbiviik vahelaest ja katusest: 5 viga | Kaminakoda® - Kaminakoda
Korsten Vilpra labi kaldega19042023

Korstna läbiviik vahelaest ja katusest: 5 viga, mida ehitusel tehakse

Korstna läbiviik vahelaest ja katusest: 5 viga, mida ehitusel tehakse

Korstnasüsteemi kõige kriitilisemad ja tuleohtlikumad sõlmed asuvad kohtades, kus kuum suitsulõõr läbib hoone vahelage, pööningut või katusekonstruktsiooni. Just seal jäävad ehitusvead pärast viimistlustöid silma eest varjatuks, kuid tagajärjed võivad ilmneda juba esimesel intensiivsel kütmisel või tahmapõlengu ajal.


Toetudes Vilpra tehnilise koolituse materjalidele ja Euroopa paigaldusstandarditele (EN 15287-1, EN 1856-1), toome välja viis kõige levinumat viga, mida korstna läbiviikude ehitamisel tehakse – ning selgitame, kuidas neid vältida.

Viga 1: ventileeritava ohutusvahe täitmine tavalise ehitusvillaga

See on üks ohtlikumaid ja paraku ka sagedasemaid ehitusvigu. Kui korstna tähistuses on kirjas näiteks G50, tähendab see, et korstna välispinna ja põlevmaterjalide (puitkarkass, talad, laudis) vahele peab jääma vähemalt 50 mm vaba õhuvahet ümber kogu perimeetri.

  • Miks see on ohtlik? Tihti arvatakse, et kui toppida see 50 mm või 100 mm vahe tihedalt tavalist mineraal- või kivivilla täis, muutub lahendus „veel tulekindlamaks“. Tegelikult takistab tihe vill soojuse loomulikku hajumist (konvektsiooni). Korstna välispind kuumeneb villakihi all üle ja soojus kandub lõpuks ikkagi ümbritsevasse puitkonstruktsiooni.
  • Kuidas teha õigesti? Järgi alati konkreetse korstnasüsteemi paigaldusjuhendit. Kui süsteem on katsetatud avatud (ventileeritava) ohutusvahega, peab see vahe jääma tühjaks. Kui kasutatakse suletud või isoleeritud läbiviigukasti, tohib selles kasutada ainult tootja katsetatud ja ettenähtud kõrge temperatuuritaluvusega isolatsioonimaterjale ning katteplaate.

Viga 2: moodulkorstna liitekoha jätmine vahelae või katuse sisse

Moodulkorstna elemendid ühendatakse omavahel muhvliideste ja kinnitusklambritega. Kütmise ajal korstna sisetoru paisub kuumuse mõjul ning jahtudes tõmbub taas kokku.

  • Miks see on ohtlik? Kui kahe korstnaelemendi ühenduskoht jääb vahelae või katusekonstruktsiooni sisse:
  1. katkeb liitekohas isolatsioon ning tekib lokaalne külmasild või kuumapunkt;
  2. toru soojuspaisumine on takistatud, mis tekitab konstruktsioonile mehaanilist pinget ja võib liitekohta deformeerida;
  3. liidet ei ole võimalik visuaalselt kontrollida.
  • Kuidas teha õigesti? Planeeri korstnaelementide pikkused nii, et ühendusklambrid ja liitekohad jääksid alati vahelaest või katusest allapoole või ülespoole nähtavale alale.

Viga 3: aurutõkke ja tuuletõkke ebatihe liitmine (õhutiheduse rikkumine)

Kaasaegsetes energiatõhusates hoonetes (A- ja B-energiaklass) kontrollitakse maja õhupidavust rõhutestiga (–50 Pa). Korstna läbiviik katusest või vahelaest on üks peamisi kohti, kust soe ja niiske siseõhk võib piirdetarinditesse lekkida.
Miks see on ohtlik? Kui aurutõkkekile jäetakse korstna ümbert teipimata, tekib konstruktsioonis kondensaat ja hallitus ning hoone ei läbi õhupidavustesti. Samas on eluohtlik kleepida tavaline põlev ehitusteip või aurutõkkekile otse kuuma korstna väliskesta külge!

Kuidas teha õigesti? Kasuta spetsiaalseid kuumakindlaid ja sertifitseeritud läbiviigumansette ning sobivaid ehitusteipe (nt Delta Multiband), mis ühendavad aurutõkke- või tuuletõkkemembraani läbiviigukraega nii, et säilib nii õhutihedus kui ka nõutud ohutuskaugus korstna välispinnast.

Viga 4: liiga väike ohutuskaugus värvitud korstna või kaablite puhul

Ehitusplatsil juhtub sageli, et korstna läbiviigu avast veetakse läbi ka elektrikaableid, ventilatsioonitorusid või jäetakse puitprussid liiga lähedale.

  • Miks see on ohtlik?
    • Kaablid ja kiled ohutustsoonis: ükski elektrikaabel, aurutõkkekile ega puitliist ei tohi ulatuda korstna deklareeritud ohutustsooni (nt 50 mm või 100 mm).
    • Värvitud korstna eripära: nagu Vilpra laborikatsed kinnitavad, kiirgab värvitud (nt must, hall või punane) väliskestaga korsten soojust tugevamini kui haljas roostevaba teras. Seetõttu on värvitud korstna ohutuskaugus sageli 100 mm (G100), mitte 50 mm (G50).
  • Kuidas teha õigesti? Kontrolli alati enne läbiviiguava saagimist konkreetse korstna toimivusdeklaratsioonist (DoP) täpset ohutuskaugust ning arvuta sinna juurde varu viimistlusliistude jaoks.

Leia oma projektile sobivad sertifitseeritud Vilpra vahelae ja katuse läbiviigukomplektid, tihendusmansetid ja katusetihendid.


Viga 5: varjatud läbiviigu dokumenteerimata jätmine enne kinnikatmist

Kui vahelagi või katuslagi on kipsplaadi, laudise või katteliistudega kinni ehitatud, ei näe enam keegi, milline vahe tegelikult puitkonstruktsioonide ja korstna vahele jäi.

  • Miks see on probleem? Kasutusloa taotlemisel, Päästeameti kontrollil või kindlustusjuhtumi korral peab paigaldaja või majaomanik suutma tõestada, et varjatud läbiviik vastab tuleohutusnõuetele.
  • Kuidas teha õigesti? Tee enne läbiviigu kinnikatmist selged fotod (soovitatavalt koos mõõdulindiga, mis näitab tegelikku vahemaad puitkonstruktsioonideni) ning lisa need koos korstna toimivusdeklaratsiooni ja paigaldusjuhendiga ehitusdokumentatsiooni.

Kokkuvõttev meelespea ehitajale

  1. Loe korstna tähistust (G50 vs. G100): ära eelda, et kõikidel moodulkorstnatel on sama ohutuskaugus.
  2. Hoia liitekohad vahelaest väljas: ükski ühendusklamber ei tohi jääda konstruktsiooni sisse peitu.
  3. Säilita õhutihedus ilma tuleohutust ohverdamata: kasuta sertifitseeritud läbiviigumansette, mitte isetehtud teibilahendusi kuumal torul.
  4. Pildista enne sulgemist: fotod on sinu parim tõendusmaterjal tuleohutuse kohta.


Loe ka meie täielikku juhendit: Korstna ohutu paigaldus ja kasutamine: 7 kriitilist reeglit.

Vajad abi õige läbiviigukomplekti või korstnasüsteemi valimisel?
Kaminakoda® spetsialistid aitavad sul valida just sinu maja katusekaldele ja vahelae konstruktsioonile sobivad Vilpra läbiviigulahendused, mis tagavad nii maksimaalse tuleohutuse kui ka A-klassi maja õhutiheduse.
Küsi pakkumist ja konsultatsiooni →

Vaata korstna läbiviike ja tarvikuid →

Tutvu Korstnad