Kütmise meelespea

Korrast ära küttekolded ja liigkütmine võivad põhjustada raskeid tuleõnnetusi. Tuleohutuse seisukohalt on oluline teada, kuidas õigesti kütta ning küttekoldeid hooldada.

Kuidas õigesti kütta?

Umbkoldega ahjul puudub kolde all tuharuum, mille kaudu kolle õhku saab. Õhk tuleb koldesse läbi sisemise koldeukse (tõmbeukse). Enne kütmist tuleb kolle vanast tuhast puhastada.

Kui puud on süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, välisuks jääb lahti. Kui kütus 10–20 minuti pärast intensiivselt põleb, võib välisukse koomale lükata. Välisukse võib sulgeda alles siis, kui leeki pole näha
ja ahju on jäänud vaid hõõguvad söed. Siibri võib sulgeda paarkümmend minutit pärast ahju välisukse sulgemist. Soovitav on jätta väike pilu, mitte siiber täielikult sulgeda.

Restkolde puhul suletakse koldeuks täielikult, kui puud on üleni leekides. Kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.

Siiber peab olema kütmise ajal täielikult avatud!

TAHM ON TULEOHTLIK!

Tahm tekib kütuse mittetäielikul põlemisel. Liigne tahm ja pigi võivad lõõrides iseenesest süttida!
Tahm ladestub ka siibrile, kust saab selle olemasolu käega katsudes kontrollida.

Kuidas vältida tahma ja pigi?

Narmastahm tekib pliitides, soemüürides ja suitsulõõrides kütuse mittetäielikul põlemisel. Süttides põleb tahm hõõgudes.

Läikiv ehk must pigitahm on tihe läikiv pigimust või mustjaspruun kiht suitsulõõride seintel. Pigitahm tekib tõrva sisaldavate kütteainete mittetäielikul põlemisel, kui õhu juurdevool pole küllaldane. Süttides põleb see käreda leegiga ja on seetõttu eriti ohtlik. Ka korstnast lenduvad sädemed ei kustu kohe. Põlemisel pigitahm paisub, tekkivad gaasid võivad plahvatada. Tahm võib korstnas ka “kinni põleda”, mida tavaliste korstnapühkimisriistadega ei ole võimalik eemaldada.

Kui köögi ventilatsioon on juhitud suitsulõõri, tekib rasvane tahm. Ventilatsioonil peab olema oma lõõr!
Rasvane tahm on sama tuleohtlik kui läikiv tahm.

Gaasikütte tahm ummistab katla suitsutorud ja on sama tuleohtlik kui läikiv tahm. Gaasikütteseadmed eraldavad palju kondenssi ja niiskust, mis lagundavad tellistest korstna kiiresti. Gaasikütte puhul on otstarbekam ehitada kas uus metallist korsten või panna vana korstna sisse roostevabast metallist või terasest suitsulõõr.

Pigi tekib eelkõige kohta, kus suitsugaasid järsult jahtuvad (enamasti kõrgel pööningul). Soovitav on see osa korstnast soojustada. Soojustus ei tohi olla põlevast materjalist!

Määriv ehk pigitahm koosneb pigist, rasvast, veest ja lenduvast tahmast ning on poolvedel. See tekib märja kütte, eriti märja turba ja männipuidu kasutamisel, kui küttekoldes on temperatuur madal ning küttegaasid jahtuvad suitsulõõrides kiiresti.

Vedel pigitahm ehk tahmapigi pole väga tuleohtlik, sest sisaldab vett, kuid on kütteseadmele väga kahjulik. Tahmapigis olevad ained ladestuvad kütteseadme seintele ja võivad imbuda nii läbi kütteseadme kui ka korstna seinte, mille tagajärjel tuleb korsten uuesti laduda.

TAHM ON MAJANDUSLIKULT KAHJULIK

Paarimillimeetrine tahmakiht hoiab sama hästi sooja kui tolline laud. Kütmisel jääb ahi selle võrra külmemaks

PEA MEELES!

• Hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad! Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb puhastada kaks korda aastas, hooajati kasutatavat kütteseadet, gaasikütteseadet ja ventilatsiooni üks kord aastas.
• Pliidil peab olema hea tõmme. Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka täis ja köetakse poolkinnise siibriga, tekib lõõrides pigi.
• Pliit pole prügikast! Tetrapakendi, sigaretikarbi, kile, papi, vineeri ja puitplaadi põlemisel tekkiv suits kahjustab lõõre.
• Ahju ei tohi panna liiga palju kütet korraga! Tugeval kütmisel paisuvad kivid ebaühtlaselt, mille tagajärjeks on ahju pragunemine ning tuleohu suurenemine. Liigkütmine on hoonete süttimise levinumaks põhjuseks!
• Kütus olgu kuiv! Märg kütus tekitab korstnas pigi. Ahjutäis märga puitu võib sisaldada 8-10 liitrit vett. Selle põlemisel on temperatuur koldes madal, eraldub palju veeauru, mis koos pigiaurudega lõõri sadestub ja tuleohtlikku pigi tekitab. Õhukuiv puit annab 80% rohkem sooja kui märg või toores puit.
• Kütte ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) ei tohi jätta järelevalveta!

(allikas If Kindlustus)