Ahjud
Ahjud – soojuse tootmise ja salvestamise seadmed, kus põletatakse põhiliselt puitu või teisi fossiilseid kütuseid.
Kahhelahjud e. glasuuritud ahjud – glasuuritud ahjupottidest pottsepa poolt ehitatud soojustsalvestavad ahjud, mis koosnevad küttekoldest, lõõristikust ja seda ümbritsevatest kahhelpottidest ehitatud väliskestast.
Kaminakoda kasutab kvaliteetseid Hein ahjupotte. Hein tehasel on 21 aastat kogemust ahjupottide valmistamisel!
Kamin-ahjud – kahe siibriga telliskivist, voolukivist või muust materjalist ahju tüüp, mis vajadusel salvestab ahju soojust.
Moodulahjud – kindlas etteantud järjekorras põhiliselt tulekindlatest keraamilistest või looduslikust kivist elementidest tehases või paigalduskohas kokku monteeritud ahjud, mis moodustavad ühtse terviku.
Populaarsem moodulahjude sari Salzburg
Ahju salvestusaeg kuni 24h. Kas soovid, et ka vara ärgates oleks Su tuba soe? Leia omale just sulle sobiv ahi Salzburg seeriast. Eesti kodusi soojendab rohkem kui 1500 Salzburgi ahju.
Pottahjud – üks vanimaid ahjuliike, mille kolle ehitatakse šamott-tellistest ja lõõrid keraamilisest materjalist. Ahi salvestab soojuse ja annab selle tagasi ruumi põhiliselt kiirgussoojusena. Pottahju kasutegur küünib 75%?ni.
Salvestusahjud – ahjud (alumine pilt), kus kütuse kogus põleb 1?1,5 tunniga, soojus salvestub ahjus, kust see aeglaselt hiljem antakse edasi ruumi.
[Kasutatud kutsealaseid termineid pottsepp-restauraator kutsestandardist]
AHJUD on seega ruumi kütmiseks kasutatavad majapidamisküttekolded, mis võivad olla ehitatud erinevatest materjalidest ja erineva ehitusviisiga. Tänapäevased soojendavad ja soojust salvestavad nn kaminahjud ühendavad nii kamina kui ka ahju eelised. Ahjud (alumine vasak pilt) tuleb alati ehitada liikumatule alusele või vundamendile. Olenevalt ahju tüübist saab koldes vajadusel ka küpsetada leiba ja valmistada toitu. Ahjul ja koldel oli oluline koht Eesti rahvausundis (maja- ja tulehaldjate asupaik), perekonnakombestikus ning ravi- ja ennustusmaagias. Alates 19. sajandi lõpust hakati Eestis ehitama uut tüüpi lõõridega ahjusid (Hollandi ahi), mis ka ühendati korstnaga. Kasutati ka Läti aldel tuntud ahjutüüpi (nn “vene ahi“). Need ahjud sarnanesid juba tänapäevaste salvestuslõõridega ahjudega. Vana allühendusega Rootsi ahi on täna Soomes toodetavate voolukivist, energiakivist, valumassist ja tulekindlatest tellistest moodulahjude eelkäia.
Raidkivi OÜ pakub oma klientidele eriti tõhusat väikeahju HÖLZLI (ülemine parempoolne pilt) mille viimistluseks võib kasutada HBO+ kergšamottplaate mis krohvitud 300ºC temperatuuritaluvusega marmorlisandiga valge ahjukrohviga (alumine vasak pilt), ahjutelliseid, ahjupotte või glasuuriga kaetud kahhelahjupotte. Vaata www.hoelzli-ofen.de HÖLZLI moodulahi (alumine keskmine pilt) paistab silma eriti kõrge kasuteguriga 80% ja on kergesti paigaldatav. Tellijal on selge ja arusaadav milline ahi talle ehitatakse ning mis on ahju tehnilised näitajad. Enamus ahju ja kaminahju tellijad ei küsi tehases valmistatud ahjude müüja, ahjumüürsepa või pottsepa käest, et mis võimsusega pakutav või projetreeritav kütteseade üldse on? HÖLZLI (ülemine parempoolne pilt)ahju tootja Wolfshöher Tonwerke annab ahju kohta teada kõik olulised tehnilised andmed nagu ahju kasutegur, ahju salvestuskestus, ahju salvestusvõime, ahju soojuseralduse võime, ahju võimsus, ahju ehitusplaan, kütteseadme kasutusjuhend, kütteseadme lõõri pikkus, kütteseadme nimivõimsus, kütteseadme õhutusvahe, maksimaalne kütusekogus, põlemisaeg ja väljuvate suitsugaaside temperatuur.
Kõigist neist olulistest andmetest lähtuvalt on tulevasel ahjuomanikul võimalik välja arvestada reaalne rahaline kasu, mis ta peale ahju ehitamist küttekuludelt võidab!HÖLZLI ahju (ülemine parempoolne pilt) eelis on veel see, et kütteseadet võib ühendada korstnaga pealt, külgedelt vasakult ja paremalt ning tagant. Innovatiivne kergšamott HBO+ ning suure salvestusvõimega HSM šamott võimaldavad ehitada väiksema massiga ahju saavutades parim salvestusvõime, mistõttu saab HÖLZLI ahjud (pilt paremal) paigaldada kohtadesse kus kandekonstruktsioon suhteliselt nõrk ja eramute teisele või kolmandale korrusele.
Raidkivi OÜ projekteerib ja ehitab pehmest pottsepa šamotist standardile ÖNORM EN 15544pottseppadele vastavaid kuni 5 meetri pikkuse suitsulõõriga ahjusid Saksa firmade Olsberg või Schmid järelpõlemiskambriga malmist ahjusüdamikega. HBO+ WolfshöherTonwerke kergest šamotist tihedusega 1950 kg/m³ ehitatud ahjud (alumine pilt) vastavad mitmesugustele kaasaegsetele kütteseadmetele esitatud nõuetele (kliendid, arhitektid, asutused…) ja nende minimaalne kasutegur on 78%. Individuaalprojekti järgi ehitatud EN 15544 standardile vastav kütteseade on parim lahendus puiduga kütta soovijal lasta ehitada elu- või tööruumide soojendamiseks teiste küttesüsteemidega (erinevad parameetrid) võrreldav konkurentsivõimeline ahi. Malmist ahjusüdamikud vastavad normidele EN 13229 (min. kasutegur 30%), DIN plus (min. kasutegur 72%), EFA (min. kasutegur 75%) ja 15A Austria (min kasutegur 78%). Malmist koldega ahjudele saab juurde ehitada õhkküttesüsteemi, mis võimaldab kütta elamu teisi ruume kus ahju ei ole. Malmist ahjusüdamikuga ahjus on lihtne korra 10-15 aasta jooksul ära vahetada kolde sisemised kergšamottplaadid ilma, et peaks ahju viimistlust ja lõõre lammutama. Ahju lammutamata saab ära vahetada ka terve ahjusüdamiku kui kolle on paigaldatud spetsiaalsetele metalljalgadele. Ahjusüdamikel on selle tarbeks all metallist rattad. Reljeefsetest ja maalingutega keraamilistest ahjupottidest ahjude renoveerimine on ahjus vaid südamiku vahetamisel kordades odavam kui pottsepa poolt ehitatud šamottkoldega ahju puhul.
Kahhelahju / krohvitud ahju planeerimisel, arvutuste teostamisel ja paigaldamisel järgitakse Raidkivis uusimaid kahhelahjude ja õhkkütteseadmete kohta kehtivaid juhendmaterjale. Kahhelahjusid / krohvitud ahjusid saame paigaldada ainult piisava kandevõimega põrandale või vahelaele. Ilma koormuse piisava ristjaotuseta põrandatele, näiteks puidust laudpõrandatele tohib ahju paigaldada ainult juhul, kui kasutatakse piisavat koormust jaotavat alust, näiteks vähemalt 6 cm paksust tugevdatud raudbetoonist plaati.
Kaasaegsed õhkvahega ahjud, mis kasutavad ainult nii-öelda taastuvatest allikatest pärit energiat sobivad ka passiivmaja küttesüsteemi osaks. Ahjud mis kasutavad tõhusalt otseselt kohapeal või lähiümbruses taastuvat energiat (puitu) peavad vastavalt juulis 2010 jõustunud Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe uuendatud direktiivile olema kasutusel passiivmajades (passive house) aastast 2021. Põhjamaises kliimas on otstarbekas kasutada passiivmaja juures sobiva võimsusega standardile EN 15544 vastavat ahju mida saaks tarvidusel kasutada.