Milline puu sobib kütteks kõige paremini?
Küttepuu kvaliteet ei sõltu ainult puuliigist. Kui kütad talvel tihti puid, oled kindlasti puutüüpide valimise küsimusega kokku puutunud: milline puuliik on parim kütteks? Sellele küsimusele leidub nii subjektiivseid kui ka objektiivseid vastuseid, näiteks soojusväärtustabelid, mis näitavad, kui palju soojusenergiat puu kilovattidena eraldab.
Enamikul inimestest ei ole võimalik puuliike vabalt valida. Sageli on saadaval peamiselt kask, kuusk ja mänd.
Kask on enim eelistatud küttepuu – see süttib kergesti ja on laialdaselt saadaval. Kaske soovitatakse tiheda struktuuri ja kõrgeima soojusväärtuse tõttu. Vaigurikkaid puid ei soovitata kasutada, sest need praksuvad ja pritsivad sädemeid. Lisaks kuusele võivad ka mõned lehtpuud, näiteks haab ja paju, põledes praksuda. Selle põhjuseks on puidus olevad vaik ja eeterlikud õlid, mis kuumenedes paisuvad ja põhjustavad heli.
Kasulik teave:
- Kask on kergesti süttiv puuliik.
- Kõvematel puuliikidel, nagu saar, on suurem tihedus ja nad põlevad kauem, kuid neid on raskem süüdata. Tihedamad puuliigid on pöök, tamm ja kask. Tihedam puit sisaldab rohkem energiat.
- Oluline on jälgida, et puit oleks kuiv. Märg puit tekitab palju tahma ja pigi.
Küttepuude kvaliteedi kontroll
Küttepuu kvaliteet on sama oluline kui puuliigi valik. Järgnevad kolm tegurit on põlemise seisukohalt määravad:
- Puidu niiskus
- Halupuude suurus
- Põletusmeetod
Küttepuud tuleb kuivatada, nii et nende niiskusesisaldus ei ületaks 20%. Ideaalne niiskustase on 15–20%. Kui puit on liiga niiske, kulub suur osa energiast vee aurustamisele, mis halvendab põlemisprotsessi ja tekitab korstnasse tahma ja pigi. Halvimal juhul võib see põhjustada korstnapõlengu. Niiskust saab kontrollida niiskusmõõturiga või teha "seebimulli testi": tilguta nõudepesuvahendit puuhalu ühele otsale ja puhu teisest otsast – mullide teke näitab, et puit on piisavalt kuiv.
Näitlik video Taani kaminamüüjalt Mullitest - Kuidas testida, kas teie küttepuud on kuivad?
Halupuude suurus ja selle mõju põlemisele
Halupuude suurus mõjutab oluliselt põlemist. Kui lõhud ise oma küttepuud, pea meeles, et väiksemad halud kuivavad kiiremini. Süütamiseks kasuta 2–3 kg väiksemaks lõhutud ja ühtlase suurusega halge. Kui tuli on korralikult süttinud, võib lisada ka suuremaid halge. Väiksemad halud süttivad kiiremini ja tõhusamalt, mistõttu vabaneb vähem põlemata gaase korstnasse.
Kui lõhud ise halud, pane need kevadel varakult kuivama – järgmisel talvel on need tavaliselt valmis. Parem on siiski kuivatada halud kahe kevadhooaja jooksul, sest kevadel kuivab puit kõige paremini enne lehtede puhkemist. Kask tuleks lõhkuda kohe pärast mahavõtmist, enne kui see muutub liiga kõvaks. Mänd ja kuusk on lihtsam lõhkuda, kui need on veidi kuivanud.
Näpunäiteid küttepuude ettevalmistamiseks:
Kui lõhud ise oma küttepuud, on oluline need õigesti virnastada ja hoida spetsiaalselt selleks ettenähtud kohas.
- Varakevadel langetatud puid saab parimal juhul kasutada järgmisel talvel, kuid ideaalis võiks puid lasta kuivada kaks kevadet järjest, sest kevadel kuivavad puud kõige paremini enne lehtede puhkemist. Kask tuleks lõhkuda võimalikult kiiresti enne, kui see liiga kõvaks ja raskesti lõhutavaks muutub. Mänd ja kuusk on seevastu lihtsamini lõhutavad, kui nad on veidi kuivanud.
- Kui puudeladu pole, võib puud virnastada näiteks puidust aluste peale, mis hoiab need maapinnast kõrgemal ja tagab õhu liikumise puude ümber. Puuriit kata alles siis, kui puud on kuivanud.
- Ära kunagi kata puuriita maani ulatuva presendi või kerge kattega, sest see takistab õhu liikumist ja puit ei kuiva.
- Niiske puit pakub soodsat keskkonda lagundavatele seentele, mis vähendavad kiiresti puidu energiasisaldust. Lagunenud puidu soojusväärtus on olematu ning see tekitab korstnasse tahma.
Kamina kasutusnõuanded
Kaasaegse kamina kasutamisel tasub meeles pidada järgmisi põhitõdesid:
- Süüta puud pealtpoolt – see tagab ühtlasema põlemise ja vähendab korstnast väljuvate põlemata gaaside ja heitmete hulka.
- Lao koldesse horisontaalselt ristipidi väikeseid, ühtlase suurusega (läbimõõduga umbes 2–3 cm) pilpaid. Pilpaid ei tohiks kokku hoida – optimaalne kogus on umbes 1,5–2 kg, et saavutada piisav temperatuur ja tõmme. Tänapäevastes puhtalt põlevates kaminates võtab korstna soojenemine kauem aega, mis on aga tõhusa põlemise ja hea tõmbe tagamiseks vajalik.
- Hoia kaminauks veidi paokil pärast süütamist, kuni pilpad hakkavad intensiivselt põlema – see võtab tavaliselt umbes 10–15 minutit.
- Lisa esimesed suuremad halud: tavalise suurusega halud sobivad hästi. Kütuse kogus sõltub kaminast, kuid üldjuhul piisab 1–3 halust korraga. Kollet ei tohiks täielikult täis laduda.
- Sulge kaminauks täielikult mõni minut pärast esimeste suuremate halgude lisamist. Kui lisad tulele uusi halge, hoia ust mõneks minutiks paokil, et leegid saaksid hästi süttida.
Järgides neid juhiseid, saavutate efektiivsema põlemise ning tagate kamina ja korstna ohutu ja puhta kasutamise.
Need süütamisjuhised on üldised ja suunavad. Enne küttekolde kasutamist loe kindlasti läbi konkreetse mudeli kasutusjuhend, mis on alati kamina juurde lisatud. Veendu, et kamina paigaldaja ei viska oma töö lõppedes juhiseid kogemata ära prügisse, mida juhtub kahjuks sageli.
Täiendavad soovitused:
- Tagage piisav õhu juurdepääs: piisav õhu juurdevool on hädavajalik nii süütamise kui põlemise ajal. Ärge sulgege õhuklappe täielikult. Kui majas on sundventilatsioon või tegu on uue ja õhukindla majaga, võib tõmbe parandamiseks olla vajalik enne kamina süütamist avada aken või seadistada ventilatsioon kaminarežiimile (või lülitada see välja). Nii vähendate alarõhku ja parandate tõmmet.
- Ärge kasutage süütamiseks ajalehti, ajakirju, kartongi ega piimapakke – nende põlemisel võivad tekkida soolhapped ja vabaneda raskemetallid, mis on kahjulikud nii keskkonnale, ühenduslõõrile kui ka korstnale. Need materjalid tarbivad ka rohkem hapnikku.
- Kasuta süütepakke või süütevilla eelistatult süüteklotsidele. Need on ökoloogiliselt küttekoldele vähem kahjulikud, põlevad lõhnatult, ei tahma ega suitse ning teevad tule süütamise lihtsamaks. Kas teadsid, et sageli süütematerjalina kasutatav kuiv kasekoor tekitab samuti palju tahma?
- Nordpeis’i kaminates ei tohi põletada puubrikette ega -graanuleid. Soovitame kasutada ainult tavapuid.
Järgides Nordpeis’i kaminate ja küttekollete süütamisjuhiseid, saavutad parima tulemuse. Juhiseid järgides püsib kamina ukseklaas puhtamana, kulub vähem puitu ja eraldub sobiv kogus soojust.
Vaata Nordpeis lühikesi juhendvideosid, et saada rohkem teada kaasaegsete kaminatega kütmise kohta.