Küttesüsteemide tuleohutusest

Paljud põlengud tekivad hooldamata või katkistest kütteseadmetest ja korstnatest. Uusehitiste puhul on levinud ka ebakorrektne kütteseadmete paigaldus või küttesüsteemi väär komplekteerimine – iga korsten ja kamin või keris ei sobi omavahel kokku. Väga tihti peavad päästjad reageerima tahmapõlengutele puhastamata või puudulikult puhastatud korstnates.
Päästekeskused on võtnud teravdatud tähelepanu alla hooletusest ja tuleohutusnõuete eiramisest tekkinud põlengute menetlemise ning süüdlaste karistamise.
Iga tahmapõleng korstnas on ohtlik nii ehitisele, milles korsten asub kui ka ümberkaudsetele hoonetele. Kui on tekkinud tulekahju helista kindlasti hädaabinumbril 112.

Küttesüsteemi tuleohutus sõltub erinevatest asjaoludest:

1. Küttesüsteemi valik ja paigaldus hoonesse
   2. Kütteseadme ehitus, selle pinnatemperatuurid ja ohutuskujad
   3. Kasutatava kütteaine kvaliteet ja sobivus
   4. Kütterežiim
   5. Kütteseadme hooldus

Küttesüsteemi valik ja paigaldus

Küttesüsteemi paigaldamisel hoonesse tuleb järgida ehitusseaduses sätestatud korda. Tuleb võtta ka kirjalik nõusolek kohalikust omavalitsusest, kui see ei ole hoone ehitusprojektiga sellisena ette nähtud. Reeglina määrab kohalik omavalitsus ka ametkonnad kelle heakskiit planeeritavale lahendusele on vajalik.

Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning kõikvõimalikest lisatarvikutest, mis nende paigaldamisel või efektiivsuse tõstmisel vaja võib minna.

Korstna valikul tuleb arvestada kütteseadme väljundgaaside temperatuuriga, kütteainega, kütterežiimiga, tootja poolt etteantud muude tingimustega.

Enne kütteseadme ja korstna valikut konsulteeri kindlasti valdkonna spetsialistiga, kes aitab langetada õige otsuse ruumi soojavajadusest ning võimalikest lahendustest tulenevalt.

Kütteseadme ehitus, pinnatemperatuurid ja ohutuskujad.
Kütteseadme paigaldamisel järgi tootjapoolseid juhiseid.

Kõik erilahendused ja nende ohutus peab olema valmistaja või paigaldaja poolt täiendavalt tõendatud. Ei ole piisav põhjendus et klient tahtis nii, ise vastutab. Lahendus peab olema ka ohutu.
Reeglina tekivad tulekahjud soojuse ülekandumisest põlevmaterjalidele. Mida kuumemaks läheb kütmisel kütteseadme välispind, seda suuremad on ka ohutuskujad.

Kui kütteseadme kasutamisel on tunda suitsu, vingu ja see ei ole ruumi sisenenud kütteseade ukse kaudu siis on soovitav tellida küttesüsteemi ekspertiis probleemide leidmiseks ja lahendamiseks.

Kütteaine kvaliteet ja sobivus

Liigse tahmumise vältimiseks ning efektiivseks kütmiseks peab küttematerjal olema kvaliteetne. Kütteaine kvaliteeti iseloomustab tema niiskusesisaldus, kütteväärtus. Samuti on oluline kütteaine sobivus.
Nt müüritud küttekollete puhul ei ole reeglina sobilik kasutada pressitud saepuru- vms brikette kuna nende kütteväärtus on oluliselt suurem nt lehtpuu omast ning ahju kolde kiire kuumenemine võib oluliselt kiirendada selle lagunemist.
Paljud kütteained sisaldavad erineva söövitava toimega komponente. Seepärast ei sobi nt kivisöega köetavale kütteseadele iga korstnatüüp.

Kütterežiim
Igal kütteseadmel on oma kütterežiim, millest tuleb efektiivsuse ja ohutuse huvides kinni pidada. Kütterežiimi määrab tootja või kütteseadme valmistaja. Väga levinud on müüritud küttekolde praguliseks kütmine esimeste kütmiste käigus. Ilmselgelt on tegemist valesti valitud kütterežiimiga.  Seepärast on oluline nõuda ka pottsepalt pärast töö lõpetamist kütmise juhist.

See peaks sisaldama :

1. nõudeid esimestel kütmistel
   2. kütteaine kirjeldust
   3. korraga köetava kütteaine kogust
   4. maksimaalset järjestikuse kütmise aega
   5. siibrite asendit erinevates põlengu staadiumites
   6. levinumate probleemide ja lahenduste kirjeldust
   7. kütteseadme puhastamise ja hooldamise juhist ning protseduuride kirjeldust koos soovitusliku puhastamise perioodilisusega

Küttesüsteemi hooldus ja korrashoid.

Kõikides hoonetüüpides, va. ühepereelamu, suvila ja selle abihooned, peab korstnapühkimistöid teostama kutseline korstnapühkija.
Kui korstnapühkija on avastanud puudused, siis tal on kohustus teavitada sellest päästeasutust. Teavitus sisaldab ka puuduse kirjeldust ja korstnapühkija ettepanekut.
Vastavalt ettepanekule teeb päästeasutuse inspektor otsuse kütteseadme peatamise kohta või ettekirjutuse puuduste likvideerimiseks mõistliku aja jooksul.
Kui jätkatakse kütteseadme ebaseaduslikku kasutamist, võib omaniku või valdajat karistada väärteomenetluse korras. Selline informeerimiskohustus tagab naaberelanike ohutuse.
Kuna katkine kütteseade kujutab endast ohtu inimese elule ja tervisele, siis selline mehhanism on oluline ka kaaselanike ohutuse tagamisel.
Levinud on väärarusaam et kui korstnapühkija on kord või kaks aastas korstnat pühkinud, siis pole vaja rohkem muretseda. Paljud vaegpõlemise režiimil töötavad kütteseaded tahmavad korstnat päris aktiivselt ning tahmapõlengu oht võib tekkida juba paari kuu möödudes viimasest puhastamisest. Seepärast on mõistlik lasta korstnapühkijal määrata soovituslik küttesüsteemi puhastamise graafik.
Kui õhkkütte- ja disainkaminate hooldamine on suhteliselt lihtne, siis müüritud küttekollete puhul tuleb puhastada ka suitsukäigud.

Kütteseadme kütmisel tuleb järgida seadme tootja/valmistaja juhiseid.
Juhise peab kütteseadmega kaasa saama selle ostmisel kauplusest. Kui kütteseade valmistatakse kohapeal, siis hea pottsepp annab ahju või pliidi valmimisel kaasa ka kasutus- ja hooldusjuhendi, milles on muuhulgas kirheldatud ka kütterežiim pärast pikaajalist küttepausi.

Nt metallist südamikuga õhkküttekaminat võib kütta reeglina maksimaalsel lubatud kütterežiimil juba esimesel korral. Tihti aga ei peeta kinni tootja poolt ette antud juhistest ja kütmise piirangutest, mis on kütteseadme ülekuumenemise või riknemise põhjuseks.

Kui on plaanis jõulud või mõni muu üritus pikka aega kütmata suvekodus läbi viia, siis on mõistlik ruumid pikkamööda soojaks kütta. Alustada võiks vähemalt kaks päeva enne planeeritud üritust. Maakodus on tavaliselt puuküttega pliit see, millega esimene soe ruumi saadakse. Massiivse ahju soojaks kütmine peab toimuma aga pika perioodi vältel. Esimene kord tuleks teha tuli väikese puude kogusega ning vältida „teravat leeki” ja lasta seejärel 5-6 tundi seista. Ahju võiks soojaks kütta mitte varem kui kolmandal kütmisel. See on oluline selleks, et vältida olukorda, kus ahju sisekest (kolde ja põlemiskambri osa) soojuspaisumisest tulenevalt väliskesta puruks või praguliseks ei pressiks. Selline pikaajaline kütmine aitab pikendada ka ahju eluiga.

( allikas: www.kodutuleohutuks.ee)