Küttekolletest algavate tulekahjude ennetamine

Ära küta katkist kütteseadet.
Hoolda kütteseadet ja korstent regulaarselt. Korstna pühkimine peab toimuma vastavalt vajadusele (alati peale 4000 kg halupuude ära kütmist) ja toote juhenditele. Eramus tohib ise korstnaid puhastada kuid kord 5 aasta jooksul peab selle töö tegema kutseline korstnapühkija. Ridaelamus ja korteris peab tegema seda tööd vaid kutseline korstnapühkija. Vähemalt 1 kord aastas või vastavalt vajadusele.
Kasuta vigade likvideerimiseks elukutselise pottsepa teenust.
Ära pane põlevmaterjali liiga lähedale kütteseadmele (küttepuud, diivan, vaip, kardinad, mööbel). Tulekahju võib tekkida soojusülekandest või lenduvast sädemest.
Ära lahku kodust ega mine magama enne kui kütmine on lõppenud.
Ära küta ahju liimpuidu, saepuruplaadi, olmejäätmetega, prügiga jne-ga. Kasuta kütmiseks vaid alla 20% niiskusega kuivi halge.
Küta mõistusega (ära küta üle). Lubatud maksimaalsed kütusekogused leiate toote juhendist.
Tühjenda küttekolle tuhast ja sütest alles peale nende jahtumist. Veendu, et tuhas ei oleks hõõguvaid tükke. Soovitatav oleks kollet ja tuhasahtlit tuhast tühjendada kütmisele järgneval päeval.
Ära sulge siibrit, kui näed lahtist tuld või siniselt hõõguvaid söetükke. Paigalda kütteseadmega samasse ruumi kindlasti vingugaasi- ja suitsuandur.

NB! Kutseline korstnapühkija peab vormistama puuduste kohta vastava ettepaneku ja kui kõik korras siis akti. Viide: https://www.riigiteataja.ee/akt/13354895